Jaak Väärsi Hobileht

Kaamera sai tehtud kiirelt. Oomipoest värviline infrapunaste dioodidega (pimeduse tarbeks) auto veekindel tagurduskaamera komplekt ekraaniga. Jupp roostevaba toru, kuhu täpselt objektiiv sisse läks ja stabilisaator taha.

Kaamera

Juhe koos toitejuhtmega ka Oomipoest, 25 m. Juhtme ja kaamera enda juhtmete  ühendus mahtus kenasti torusse silikooni sisse ära. Kui on suures paadis, ühendan Lowrance HDS 9 Touch videosisendisse. Kui on väikeses paadis, siis kasutan komplektis olnud väikest ekraani ja voolu võtan tillukesest boosterist mis pärit Tööriistakeskusest, oli vist 9 Ah. Mingi juhtme pool ka, saan kenasti juhet kerida vändaga.

Kevadel, kui Peipsi vesi jõudis  8 kraadini, tekkisid varedele juba kalad. Jää mineku järel pole neid eriti   varedel trehvanud. Mingi Canada teooria ongi selline, et peale jää minekut nende Yellow perch, meie ahvena analoog läheb alul madalasse. Et asju uurida, oligi vaja kaamerale lisaks ka temperatuuri mõõtjat.

Selgus, et juhtme pikendamisega anduri ja kella vahel tulemust ei saa. Mida sügavamale anduri lased, seda kuumemaks vesi läheb. Lased kümme meetrit jää alla, juba näitab näteks pluss 13 kraadi jne. Valetab. Pildil on kolleeg Raineri tehtud Nokia mobiiltelefoni ekraaniga ja juhtme otsa pandud digianduriga asjandus.

Temp.andur

Alt üles tuleb digisignaal. Nüüd saan erinevatel sügavustel vee temperatuuri mõõta. Teooria järgi tunnevad osad kalad isegi 0,1 kraadist muutust, valides endale parema koha. Andur on sama jäme kui juhe, otsa olen juhuslikke raskusi lisanud alates Tirooli kepikesest, millest jäi väheks.

Peipsile tagasi: Vaatasin siis kaameraga mis kalad all olid, ahvenad olid. Piirivalve tuli ka ja vaatas, mis ma vaatan. Vare kivid olid üleni kaetud teokarpidega , vara kevadel oli nähtavus hea, vast 1-1,5  meetrit.

Eks uuringud jätkuvad. Mis kasu võiks siit saada: vanasti kui digiandureid polnud, määrasid Kanada kalurid pudelisse pandud termomeetriga temperatuure veekihtides. Pudelis vesi hoidis termomeetri näidu üles tirimiseni paigas oma inertsiga.

Nii määrati lõhe püügi sügavus, kui pinnavesi oli juba soojenenud. Loodetavasti jätkub aega kevadel ja sügisel vee temperatuuri suurte muutuste ajal saada kätte mingi loogika, kuhu kalad migreeruvad Peipsil. Ja nii edasi. Emajõel on mitme aasta tähelepanekud juba paika loksumas, siin on asjad lihtsamad ja ka kaladel võimalusi vähem.

Kaameratest veel: GoPro kasutajatele, sobib ka teistele ekstreemkaameratele.

Teada on, et wifi vee all ei levi ja seetõttu saab ekstreemkaameraid kasutada vee all ainult salvestamiseks. Wifi leviku kohta on ka ühe pikajuukselise mehe ilmselt mitme tuhandes õpetuste demovideo, kust näha, et nutiseadmeni jõuab pilt vast nii 10 cm sügavusele uputatud kaamreast, mitte enam. Aga tahaks ikkagi online elu näha . Selleks on selline trikk leiutatud, nimetame teda GoPro underwater online :