Lingil avaneb põhialuseid selgitav jutt. Huvitav on seal ka allosas olev tabel pixlite ja eraldusvõime osas. Mida rohkem pixleid, seda parem, alla 300 vertikaalse pixlita olulisi asju peale põhja üldiselt ei näe.
Sonar tutorial (siin on kordus 2D esilehel olnud liikuvate piltidega failile)
Järgmisel lingil on hulga teooria juttu. Ka sellest, et sonar on lihtsalt kauguse mõõtja ning kala asukoha suhtes tuleb sellega arvestada:
Chart tutorial (palju olulisi asju mõistmiseks)
Selles videos on lisaks 2d sonari koonusele näha ka Downscan imeõhukest helilainete kihti, mis ei ole küll 2D teema.
Üks HB meeste selgitav video eri sageduste nägemiskoonusest.
Tavakasutuse sonarid on sisuliselt kaugusmõõtjad. Sellest tulenevad varjatud tsoonid, milles olevat me ei näe nendega.
Veel joonis varjatud tsoonidest, mis tekivad põhja reljeefi tõttu, lood joonistab põhja lähima pinna järgi ning kõrval madalamal jääb objekt nägemata, ” põhja alla”. Samuti tekitab suure varjatud tsooni näiteks muhust või kivist ülesõit, mille puhul sonar joonistab põhjaks selle kõrgeima osa ja kõrvale tekivad varjatud tsoonid. Selle tõttu võib kala olla aga lood ei näita ja seda peab arvestama:
Dead Zone Fish (varjatud tsoonid, kuhu ei näe)
Õieti seadistatud korraliku loodiga täiesti siledal põhjal nägemiskoonuse keskel on kala eristatav kui ulatub põhjast üles mõne cm, kui sügavused on alla 10 m. Ja talvel mõne grammist kirptirku on kenasti näha, kui tõsta põhjast 5-6 cm üles, seda kindlasti sügavustel 8-9 m, sügavamal pole veel proovinud. Kõik muidugi sõltub põhjast ja rohust, lisaks sügavusest. Mida väljaspoole nägemiskoonuse tsentrist, seda kõrgemale kasvab varjatud tsoon, kuna sonar joonistab põhjaks lühima mõõdetud kauguse põhjani ja see on koonuse tsentris sileda põhja korral.