SI , ka 3D sonariga skaneerimisel on võimalik saada nii häid kui ka kehvi tulemusi sõltuvalt sellest kui palju olulisi momente me oskame parema pildi saamiseks õieti kasutada. Lihtsam isegi on öelda, et pigem me ei saa reeglina korralikku tulemust kui ei tee endale alustõdesid selgemaks. Külgvaatega SI/Structurescan või teistel teise nimega samasugustel süsteemidel sõltub saadav tulemus laias laastus seadme protsessori võimekusest, selle tarkvara asjalikkusest, ekraani suurusest ja pikselite arvust,väga palju anduri headusest ja kui nendega on hästi, siis väga suurel määral Teie valitud seadetest ning liikumiskiirusest.
Tavaliselt me kasutame SI sonarit selleks, et leida kas mingeid põhja struktuure, mida laiemalt pinnalt, seda parem ( siit ka Lowrance esmalt kasutatav nimi asjale, Structurescanner) või siis et leida konkreetselt kalu või kalaparvi. Seda paadist kaugemal, kuhu 2D sonar ei saa näha. Siin tekibki juba esimene lahknemine. Kui kasutame laia ulatust, siis enamalt juhul me kalu ei näe, ei saagi näha. Struktuure, mis on ju kaladest reeglina palju suuremad, näeme, jäädes tootja lubatud kiiruse piiridesse.
- Ekraani pikslite arv ja ekraani suurus. See on meil juba seadet ostes otsustatud. Kui kõik ülejäänu on parimatest parim, ekraan aga väheste pikselitega ning väike, on võimalused piiratud.
Aga ka siin saab ikkagi asju mõjutada settingutega.
Näiteks on meil 9 tolline ekraan 800h x 480v pikslit, valime laiuse näiteks 60 m kummalegi poolele, kokku siis 120 m. 120/800=0,15 m/piksel. Ehk siis väga ligikaudselt (kui jätta välja teised asjaolud, mis määravad objekti tuvastamist) võib väita, et asjad, mis on väiksemad kui 0,15 m ehk siis 15 cm ei anna ekraanile ühtegi pikslit…. Kui mitme kilone haug vaatab meie anduri poole, siis ei jää tast näha isegi ühte pikslit . Seda siis katvusega 60 m kummalegi poolele. Vertikaalsete pikslitega sama arvutust tehes tuleb veel lahjem tulemus. Väikeste objektide ehk siis kalade tuvastamiseks, kõik said juba aru, tuleb vähendada laiust ehk „range“. Selle pärast ongi soovitatud, et kala leidmiseks tuleb SI ulatus panna kirve reegliga 3x sügavus, olenevalt asjaoludest väga heade seadmetega mõnikord ka imevähe enam .
Harvadel juhtudel, pehme ja rohuse põhja korral, kui kala peegeldus on põhjaga võrreldes kontrastne, näeb ka kaugemal.
Näide: tüüpiline Peipsi, osades kohtades 5 m sügavus. 3×5= 15 m ulatus küljele. Parema ja vasaku poole peale kokku ala katvus 30 m. 30/800=0 ,0375 m ehk 3,75 cm on üks piksel. Võiksime juba näha alates üksikutest 100-150 gr kaladest kui need vaatavad anduri poole, pole küljega. Paralleelselt anduriga ujuvad kalad annavad juba mitmeid piksleid ekraanile. Peenkala parved on ühe suure ” pilve” moodi, neid näeb kaugemalt. Näeme juhul kui põhja kõvadusest tingitud põhja tumedusaste ekraanil ei lange kokku kala tumedusastmega. Muidu sulanduvad need pikslid üheks tooniks.
SI ja Downscan tehnoloogiate puhul on tegemist objekti reaalsete suurustega ja nende suuruse vähenemisega pisikesele ekraanile kokku surumisel täpselt vähendamise kordade arvu võrra. Erinevalt 2D tehnoloogiast kus toimub tohutu objekti suurenemine ekraanil.
Ainukene erand sellest on 3D kasutamine, mis värvib põhjast kõrgemal olevad objektid teist värvi, seda ka suurema kauguse korral.
Üks variant on veel: valida menüüst ainult ühe poole kuvamine, siis ju kohe tekib 2x enam piksleid sama ulatuse korral. Laiuse suurenemisel on veel lisaks selline probleem eraldusvõime vähenemisega:
 |
Siin vasakul pilti suuremaks klikates on näha kuidas kauguse suurenemisega väheneb eraldusvõime kuna SI helivihk, ping on pealt vaadates kuni umbes 2 kraadi laienemisega. Ja kaugemal jääb ühe pingi ehk helilaine sisse 2 objekti, lähemal sama kaugusega kaks objekti satuvad kahe erineva pingi sisse ja ongi ekraanil eraldi nähtavad. Pilt ju tekib järjestikuste õhukeste pingide tulemuste ritta laotamisega ekraanile. |
Nüüd tulid sisse mõiste towfish– SI kommerts-, teaduslikud ja militaarsed süsteemid kasutavad andurit nn towfish variandis, mitte laeva või kaatri küljes, kuna normaalse pildi saamiseks vajalik kõrge sagedus ei levi vees kaugele, mistõttu andur viiakse sügavale põhjale vajalikule kaugusele trossi otsas põhja lähedal pukseerides. Pea kõik kuskil leitavad materjalid ja joonised räägivad towfishist, mitte SI andurist. Aga nimi teooriat ei muuda.
2. Anduri (paadi) liikumise kiirus. Nüüd tuleb mängu juba hulga komponente, millest õige kiirus sõltub.
Pingimise kiirus (ping speed-anduri poolt välja saadetavate heliimpulsside arv sekundis) . Heli levib väga umbmääraselt öeldes ligikaudu 1480 m/s, mis sõltub temperatuurist, soolsusest ja muudest asjadest. Enamus SI sonareid valib automaatselt ping speedi sõltuvalt valitud haarde laiusest (range-st) ja sügavusest. Valdavalt sonarid toimivad põhimõttel 1 ping korraga (ping, heli impulss välja-peegeldunult tagasi, lisaks computer time, siis uus ping välja)= interping time). Halvim on, kui andur liigub nii kiiresti, et objektilt tagasi peegelduv „ping“ ei olegi kinni püütav anduril kuna paat anduriga sõitis eest ära.
See juhtub, kui sõidame liiga kiiresti. Teooria juttudes kasutatakse terminit towing speed (mis on siis towfish-i pukseerimise kiirus).
 |
Kiiruse ja valitud laiuse (range) seos pildi teravusele on näha vasakul kahjuks uduselt joonisel. Kastid on objektid, esmalt on laiuseks valitud 25 m. Nüüd suurendame laiust 50 meetrile, kuna heli tuleb tagasi 2 x ajaliselt hiljem, tabab objekte 2x vähem pinge. All siis lahenduseks et taastada teravus, on sõita 2x aeglasemalt. |
Samal põhjusel näib objekt aeglasemalt sõites pikem ja kiiremini sõites lühem, sõltuvalt palju pinge teda tabab.
Keegi on teinud Humminbird SI süsteemile isegi mingi tudengi uurimistöö , mis kiirusel õnnestub katta vahele jätmisteta skaneeritav ala.
3. Anduri kristalli pikkus
Taibukad inimesed kuskil on hakanud lisama oma süsteemile pikema kristalliga andureid (Humminbirdile Lowrance HD andureid, isegi kaks kokku järjestikku ühendanud). Eraldusvõime on valemis seotud anduri pikkusega.
Erinevad tootjad on sarnast kvaliteeti saanud ka lühema anduriga, kuid siis on võrreldava süsteemi suhtes olnud muu (tarkvara, protsessor, jne) parem selle kompenseerimiseks.
Oktoobris 2016 esitletud Humminbirdi Gen 2 Helix on samal põhjusel saanud nüüd palju pikema anduri.
4. Suuremate sageduste kasutamine
See on kahjuks seotud nägemisulatuse drastilise vähenemisega, kuna suurem sagedus neeldub vees rohkem. Kui otsida ainult kala, siis võib panna SI range max. 3 sügavuse peale ja kasutada siis 800 Khz sagedust, kaugemal enam ei tihtipeale hästi ei toimi, kui sügavus on juba suurusjärgus üle 5 meetri. Heli lihtsalt ei tule tagasi. See sõltub muidugi palju ka selle koha selle hetke vee läbitavusest (muutuv tohutult pidevalt, vahel ka 2x on võimalik samas kohas vahe, kui vesi õitseb või on suurvee hõljum). Vastavalt olukorrale kohandate. Suurematel sagedustel tekib ka nähtamatuid alasid juurde, mida üldse pole 455 khz sagedusel.
Tegelikult on sageduse kõrgemast astmest nii vähe tulu, et enamus proffe hoiab ikkagi töös 455 khz sagedust. Ise olen läinud sama teed, on mõttekam. Ja vähem tülikam, kui kogu aeg sagedusi ja siis on vaja ka tundlikkust iga kord reguleerida. Struktuure otsides tahaks ju laialt skaneerida.
Kokkuvõte: et näha kalu, ka väiksemaid, mis pole parves, on kasulik panna laius hästi väike ja kiirus hoida max. 3,5 km tunnis.