Sarnaselt Structurescan-tehnoloogialele saadakse ekraanile 2D sonarile veidi sarnane kuid tohutult teravam pilt, kahjuks tekib see ainult liikumisel, erinevalt 2D-st. Paljude sonarite puhul on funktsioon nende kahe ülekatmiseks ekraanil “ülesulatamisega” . Lowrancel on Structurescan anduri kristallide (vasak/parem pool) vahel kolmas anduri kristall, Humminbird kunstlikult teeb asja ära kahe poole SI kristalliga, arvutis konstrueerides keskmise osa (lõigates välja SI pildist). Patendi puudumise tõttu teeb samuti Garmin, kuna ei tohi kasutada anduris eraldi kristalli Downscan jaoks. Tulemuseks on halvem pilt, kuna SI kristallidega ei näe hästi otse alla jäävat osa. Seetõttu on viimasel ajal ka Humminbird lisanud kolmanda, Downscan kristalli andurisse. Soodsate asjaolude korral suudab Downscan näidata väga põhja ligidal asuvaid objekte ning teiste objektide kõrval asuvaid. Seetõttu on koha püüdjate üks oluline lisavariant. Seda muidugi juhul kui teoorias ollakse tugevad , mis asjaoludel see nägemine on võimalik. See on pikem teema, vajab ilmselt koolitusel lahti seletamist. Ilma põhiteooriat tundmata pole võimalik lahti mõtestada.
DSI-Downscan ei saa asendada tavalist 2D sonarit, kuna paigal seistes ei näe pea midagi (ainult seda lõiku, mis on selles “ziletitera paksuses kihis, koonust ju pole!). Ta annab sõites täiendavat infot ja pilti.
Ülemisel poolel on näha nägemisnurk mis tootjati veidi varieerub, mõnel on ka variatsioonid kitsas/lai jne. Kuid on ikkagi haaravuselt sarnane pildil olevale.
Downscan meetodi eripära on tekkinud pildi lahti mõtestamine (detailide eristamine) , mis on kohati raske või mõnikord võimatu. Kuna selle nähtavusnurga piires vasakult paremale tekib liitpilt, objektid on kuvatud üksteise otsa. Siin on ekraanipildil üks lihtsamaid näiteid:
SI vaatel on arusaadav, millega on tegu, kuid katsuge öelda Downscan vaate põhjal mis see on… Kuid teatud kohtades , tundes põhimõtteid, on see ainus viis reaalselt näiteks ära näha väga põhja ligidal olevad kalad. Sõltuvalt põhja kujust, omadustest ja kindlast ülesõidu suunast. Ja jälle see Chirp. Ikka sama lugu : Eestis tüüpilistel sügavustel Chirp ei anna nähtavat eelist, küll aga suurtel sügavustel (mitukümmend meetrit ja enam sügavustel).
https://www.youtube.com/watch?v=8hF-Ss0UfIU
Fishton seletab põhimõtteid ja erinevust 2D osas
Pildi teravuse kohta näide Emajõelt, keskel on Downscan pilt, kus on selgelt eraldatavad puhma või kivi kohal 2 kala. 2D pildil pole need eraldatavad. Vasakpoolsel pildil on SS haarde laius nii suur, et suurt midagi ei eralda. Suure laiuse katmise puhul peaks olema väga suur ekraan väga suure pixlite arvuga, siis näeks seal ka neid kahte kala . Kui surute mitukümmend meetrit veekogu laiust 5 tollise ekraani peale kokku, kaotate detailid.
