Pildil on “võtmeks” heli varjude arvestamine. Varje annavad põhjale suuremad kalad ja enamus põhja objekte. Üldiselt on ilma nende varjudeta objekti, kala tegelikku asukohta hinnata võimalik samal ajal jälgides ka 2D ekraane. Kuna sonarid on puhtalt kauguse mõõtjad, siis juhul kui kala asub ainult SS/SI ekraanil, kuid puudub 2D 200 khz 20 kraadise koonuse sees, siis asub kala tegelikult andurist külje suunas sonari antud kaugusel.
Vaata pilti Viljandi järvelt: Kui objekt on peegelpildina kahelpool telgjoont, siis ta asub otse paadi all loodi antud sügavusel. All vasakul on üksik haug ilmselt ja kuna teda peegelpildis paremal pool pole, on tema tegelik asukoht tõesti andurist vasakul. Kui teda pole näiteks ka 83 khz pildil (koonuses) , siis on ta sonari antud kaugusel aga kuskil sektoris veepinnast kuni 60 kraadi allapoole. Astmed pildil on automaatsest sügavuse skaala vahetusest. Neid suuremaid röövkalu on selle söödakala parve ligiduses kokku näha neli. Söödakala parv ise on otse anduri telje all, seetõttu on näha mõlemal pool telge.
Kalaparv ja eemal mõned haugid Viljandi järvel