 |
Mõnigi kalastaja on unistanud võimalusest leida ja näha potentsiaalset saaki ja tema asukohta ka paadist mõnikümmend meetrit eemal, külje peal. Seda ka madalas vees, nagu meie sisevetel ja rannikumeres. Senistel väga asjalikel SI ehk Struktuurskanneri tehnoloogiatel, mis annavad põhjast hea pildi, oli kala võimalik külgedel põhja kohal tuvastada pigem soodsatel asjaoludel. Klikka kõrval olev Peipsi varel tehtud pilt suureks, et ligemalt vaadata. |
Meie tuntuim püügikala nagu ahven on lisaks suhteliselt väike kala ning annab nõrgema peegeldunud signaali andurile. Kui on pehme või madala rohuga põhi, siis selle tumedamal taustal SI ekraanil on kala paremini märgatav. Olen erinevate tootjate SI ja 360 sonaritega teinud katseid, kasutades objektidena nii tennispalle kui ka muid õhku sisaldavaid objekte mis meenutavad kala peegeldust ja nii see kahjuks on. Kala on aga me ei erista ekraanil teda visuaalselt kõvast põhjast. Selle tõttu on kala otsingul soovitatud SI puhul panna laiuseks ühele poole 3-4 sügavust, et kala signaal oleks ekraanil suurem ja paremini eristatav. Kui aga otsime põhjal struktuure, siis paneme laiuse tohutult suuremaks ning põhja eripärad näeme ilusti kaugelt ära. Kuid kujutage ette, kui ilus ahven on näiteks 15 m kaugusel, vähendame selle kõik tillukesele sonari ekraanile, siis on seda juba võimatu näha ka vähenduse tõttu. Ja teiseks, kui põhi on kõva, ekraanil hele, ei lase ka objekti sama heledus meil teda näha. Uue 3D senisest hoopis erineval põhimõttel töötava tehnoloogiaga on aga võimalik eristada põhjast kõrgemal olevad objektid tema täpse asukohaga, seejuures värvida need vastavalt signaali tugevusele eri värvi.
Milles on erinevus? Senised sonarid olid kõik kauguse mõõtjad, kuid ei suutnud määrata sonari anduri suhtes täpset nurka, mille all objekt oli. Ehk siis me tema asukohta teame väga ligikaudselt. Uus tehnoloogia kasutab ka astronoomias kasutuses olevat kiirte peegeldumise tehnoloogiat, interferomeetriat. Selleks kasutatakse esmakordselt laiatarbe seadmes multikiirtega andurit, millel on seitse kristalli, millest osad saadavad välja ja osad võtavad vastu helilainet eri suundadest.
 |
Multibeam andurid on senini olnud suured ja rasked, näiteks 15 kg kaaluga. Ka elemente oli neis palju, sadadega. Lowrance tegi väikese, tavakasutajale sobivate mõõtmetega anduri. Sellise tehnoloogiaga saab leida nii kauguse kui nurga objektilt peegeldunud heliaine abil, mis laseb objektid täpselt määratleda ja eristada seejärel põhjast kõrgemal olevad teise värviga. |
| Nii see katsetamine käis. Üks HDS 9 endise HD anduriga SI-d näitama, Helix 10 SI samuti. Tekkisid muidugi ka üksteise segamisest häired, kuid järjest sagedusi muutes oli asi lihtne. HDS 9 Gen 3 oma 3D blokiga muide laseb ennast segavatest teistest sonaritest kõige vähem segada. Sain uue 3D lisamooduliga esimesed proovid teha augusti lõpus. Piki Emajõge sõites oli 3D moodulist tulev SI pilt tänu uuele tehnoloogiale nii palju teravam ja detailirikkam, et enam ma pole kordagi oma senist HD SI süsteemi kasutanud. Lisaks tohutult laiem katvus külgedele. Olen aastaid kasutanud nii Lowrance kui Humminbirdi uusimaid seadmeid , ka paadi pildil näete lisaks kahele Lowrance HDS-le Humminbird Helix 10 SI -d, kuid nüüd uue tehnoloogiaga nähtu on kindlasti üle senistest. Enda arvamuse järgi tooksingi esile uue tehnoloogia parimate külgedena kõigepealt kalade eristamise teise värviga (teeb nähtavaks sellega ka ekraanil vähenduse tõttu üliväikese kala märgi) ja väga terava tavalise SI pildi.
|
 |
 |
Enda pilt Emajõelt. Kahjuks kõik sonari ekraani salvestused sonarisse teevad kohe hõreda, väikese mahuga pildi ja ka ise sonarit pildistades kaob tegelikkus. Sonari ekraanil on tõesti super . Paremal on tootja lehelt ähmane võrdlus, tegelikkus on seadme ekraanil märksa parem. |  |
Hetkel tundub, et hea variant on kala otsingul kasutada ekraani ülaosas 3D pilti reljeefi paremaks mõistmiseks ja all sama laia teravat SI pilti, kokku saame parima ülevaate.
 |
Siin veelkord selgitav näide, kuidas SI ei pruugi välja tuua olulist reljeefi muutust, jääb mulje, et heledus on tingitud kõvemast peegeldavast pinnast. Tegelikult on hoopis perv. Paremal samast asjast pilt Kabina karjäärist. |
 |
 Praagal |
Arvestama peab muidugi sellega, et 3D pilt ei kata otse anduri (paadi) alust, vt. multibeam anduri eskiisi. Küljele vaatavad elemendid ei näe otse alla. Seda varjatud osa peab näitama meile kas Downscan või tavaline 2D aken sonari ekraanil. Siit jälle eelis suure ekraaniga seadmele, või siis on hea kasutada kahte sonarit, et oleks rohkem ekraane. Vaata vasakul pilti Peipsilt selle kohta. |
 |
Kuna värviga eristamise tõttu on kalad 3D vaatel ka kaugel paadist hästi näha, on väga mugav nad kursoriga märgistada ja siis peale sõita. Lihtsaim on seda teha mootoriga, ka elektrimootoriga, kasutades autopilooti: |
Häälestamisest:
paljudel youtube videotel näete kahel pool paati mullirida, nn. propwashi (vindi tekitatud õhumullid).Nende olemasolu sõltub paljus tagasi peegeldunud heli tugvusest. Järvel või laial veekogul on seda vähem või üldse mitte, kitsas jões või kanalis , kus pervedelt peegeldub tugevalt heli tagasi on seda palju. Selle eemaldamine käib teise taseme alamenüüst. Seal on vaja reguleerida “Target strenght” alla, mõnikord kuni 50 ühikut. Sellest video ka siin, tõsi, Simradi sonari ja menüüdega. Vaata alates 3 min 10 sek algusest:
Sügis läks seekord liiga kiiresti üle jääga kaetud veekogudega talveks, oleks kindlasti tahtnud proovida erinevaid settinguid ja kasutusvariante, nüüd jääb hulga rõõmu tulevaseks hooajaks. Eriti huvitav on muidugi variant kalade märgistamise järel Xi5- ga autopiloodiga neile otse peale sõita vertikaalpüügiks. Ja tahaks aru saada, kui palju peavad kalad olema põhjast kõrgemal, et sonar selle kaugel küljel tuvastaks ja teise värviga eristaks . Ning palju muid asju veel.
Kõige selle juures on muidugi tähtis jälle teada teatud tasemel põhimõtteid, et me laseks sellistel süsteemidel üldse toimida. On mitmeid asju, millega saame ise blokeerida teadmatusest osa süsteemi täpsuset. Aga sellest tuleb edaspidi.
Bassmaster 2016 võitja paat