Milleks TM 360? Selleks, et seisvas paadis saaks laialt vaadatava pildi ( SI korral tekib ju pilt ainult anduri ehk siis paadi edasi liikumisel , seistes pole midagi) kogu paadi ümbrusest ja liikudes samuti, lisaks nähes ka ette liikumise suunas (tavaline SI näitab ju ainult paaadi taha jäävat). Praktikas siis seisad või triivid/sõidad ja loobid spinningut pildil näha olevate struktuuride peale või hoopiski nähtavate kalade peale. Paadi telg on enne kalibreeritud pildi vertikaalteljega, viske asimuut ja kaugus on lihtsalt hinnatav.
TM 360 on siin kombinatsioonis 10 tollise ekraaniga Helix 10 SI komboseadmega. Mõned aastad tagasi oli mul 5 tolline väikseim sellist aksessorit võimaldav 798ci HD SI, kuid sellega sai normaalse pildi kätte ainult alla 5 m sügavuses vees. Sügavas vees vaatamata erinevatele settingutele läks pilt liiga heledaks. Sai seejärel proovitud pealinna mehega ( foorumites tuntud kui “Trutta”) tema suurema kella peal, oli 800 seeria komboseade kuid tulemus oli sama . Nüüd jaanuaris sai soetatud uusim Helix 10SI ja sellega saab alati pildi paika reguleerida (selline on siis odava ja kalli seadme vahe). Tookord küsisin nõu ka Humminbird foorumist kuid midagi asjalikku sealt teada ei saanud. Sealsed kasutajad lihtsalt nii odavat väikest komboseadet ei kasutanud. Esimene pilt on tehtud trollimise kiirusel, seetõttu liikumine mingit osa pildist teeb ebateravaks. Teravuse kohta üldse on selle kopsikus asuva pöörleva anduri probleemiks tema lühikesed kristallid. Mida pikem kristall, seda teravam pilt , aga pikka kristalli asjaarmastaja seadmes juba pöörlema ei pane, läheb ebamugavalt suureks. Sellega tuleb leppida. Ringpildi saamiseks tavalise SI anduri pöörlemisest ei aita, vaja on erilist softi, mis teeb ringpildi. Ise ära proovitud nii Lowrance kui HB-ga.
Lõpuks üks pilt Saadjärvelt. Ulatus pandud umbes põhja sügavus, üle 20 meetri. Kui madalates veekogudes enamus pildist on põhi, ei näe meie väikseid kalu (ju USA-s on kalad kõik alati suured ja näeb), siis sügavas , kus pilt on enamuses veekihist, on asjal jumet:
Kokkuvõttes tundub, et meie levinud püügikalad nagu ahven jne on liiga väikesed et selliste tehnoloogiatega neid näha põhja taustal. Osadel juhtul see on isegi võimalik eriti kui põhi on pehmem (ekraanil siis tumedam), mis teeb ekraanil kala heleda täpi paremini eristatavaks , kui mängida kogu aeg iga juhtumi puhul settingutega uuesti. Aga ahven näiteks eelistabki ju kõva või kivisemat põhja, seal heledal taustal heledat kala täppi naljalt ei erista. Sügavates veekogudes, mida on eriti palju Soomes näiteks, on vertikaalseks püügiks asjal tõesti jumet. Kindlasti peab ikkagi arvestama ka seda, et need tehnoloogiad mõõdavad kõik kaugust objektist. Ka siin toreda pildi peal täistõde on ainult objekti asimuut. Viimasel pildil “haug passib” on üle 18 m kaugusel, kuid see 18 m võib olla siin ka näiteks 45 kraadise nurga all veepinnast alla ( seega kaugus on hoopiski väiksem ja haug ise kuskil keskvees. Kui talle otse peale sõita, siis 2D sonari koonusesse jäädes saab aru, kui sügaval ta on tegelikult (ja kui kaugel lähtekohast). Kohe kirjeldamisele tulev Lowrance 3D aga suudab esmakordselt tavatarbijale suunatud sonaris objekti tänu uuele tehnoloogiale ikka täpselt ruumiliselt paika panna.
Näiteid mida ringsonarite vallas proffessionaalidele pakutakse