Komboseadmete (sonar & plotter) asukoha määramise täpsus on on järjest tõusnud, võrreldes 10-15 aasta taguse ajaga. Suurem hüpe oli kui USA valitsus tühistas nõude, et ei tohi väga täpne olla, seda siis nõuti varem militaareesmärgil. Tänaseks on enamus paremaid laiatarbe seadmeid 10 hz GPS-ga . Paar aastat tagasi oli hea, kui asukohta määrati 1-5 x sekundis. Täpsuse tõstmiseks on Ameerikas lisaks WAAS, sama asi meil Euroopas EGNOS. Japsidel oma süsteem, kõik loodi alul lennunduse tarbeks. Kui vajate head täpsust, peab seade võimaldama Euroopas EGNOS-t.
Hetkel Lowrance EU-s müüdavatel komboseadmetel on enamusel menüüs EGNOS olemas, tuleb see üle kontrollida, et oleks sisse lülitatud. Osadel plotteritel on ka GLONASS tugi. Ka see tõstab täpsust, antenn näeb rohkem satelliite. eBay-st ostetud USA variantidel neid EU asju muidugi ei ole kahjuks.
Nüüd aga näited Lowrance HDS gen2 ja gen 3 kohta (sama on muidugi kõigiga):
 |
Siin on komboseade oma GPS antenniga paadiga täiesti paigal, paat on seotud pilliroogude külge. Lähiümbrus on suuremate puudeta ja muude kõrgete objektideta. Ekraanile, kaardile on salvestama pandud Trail (rada). Klikates selle pildi suureks, näete, kui palju kõigub asukoha määramise täpsus. Suudate all oleva mastaabi abil üsna hästi hinnata. |  |
Kas see on alati taoline? Ei pruugi olla. Eriti seal, kus on lähedal puud, majad muud sellised objektid. Kas siis jõel sõites, järve või mere kalda lähedal võib selline seis olla. Nüüd näide kui paat sõidab sirgelt ja satub kaldal oleva puu varju, näete, kuidas Trail viskab asukoha puu kohal valeks ja teiseks paat oma seadmega on treileril kodu õues puude ja madalate majade lähedal:
 |
Plotteris on taustaks valitud väga hea Alter -Marine eesti sisevete kaart, lisaks sügavusjoontele on ka majad kenasti lisaks muudele maapealsetele objektidele peal. Viga on varjavate objektide tõttu märksa suurem. Paadis on ka minu meelest väga asjalik seade, Point 1 lisaantenn (sisaldab ka magnetkompassi!!), mis asub paadi ahtris targa kaarel, kaugus plotterist täpselt 2 meetrit. Point 1 sisse lülitamisel tegin traili punaseks, et neid eristada. See vahe 2 m on ligikaudu paigas , must komboseadme antenni abil saadud Trail rändab veidi rohkem kui Point 1 abil saadu, kuid see võib olla ka lisahälve veel muudest teguritest. Segavates oludes võib ka 10 m kõikumine olla. |  |
Nüüd veel ühest eripärast: GPS antenn paneb kaardile paadi suuna liikumise järgi. Kui aga paat on paigal, läheb kõik metsa, kuna suuna infot läbi liikumise pole, nagu allpool videos näha on:
| Kaart hakkab kaootiliselt pöörlema, olen näinud ka hetki, kus teeb mitu täistiiru jutti. Kui Teil on kaasaegne sonar, olete pannud teekonnapunkti märgatud kala või kalaparve asukohta kaardil, katsuge siis aru saada, kuhu suunda oma lant visata…. |
Kui sul on komboseade, märgistad teekonnapunktiga kalad või objektid kaardile, jääd paigale ankrusse, siis ainuke võimalus seda kohta nendega paadi suhtes õieti näha on omades lisaantenni sisemise kompassiga, mis jätab täpse paadi suuna kaardile. Kõigil võimekate seadmete tootjatel on selline lisaantenn valikus selleks olemas. Muidu ei saa väärtuslikust seadmest seda kätte mis võimalik on.
Videodes ja ekraani piltides siin lehel on see kompassist saadav suund kaardil sinise noolega paigas, kui lisaantenn on sisse lülitatud. Liikumisest GPS-i antud suund on teist värvi noolega. GPS suund jääb ka paati veepeal pöörates täiesti valesse suunda tegelikkusega, kui pööre on aeglane. Näiteks 180 kraadi tagasi pöörde puhul GPS joon ja suund jõuab järele kuskil mõnekümne sekundiga, Point 1 kompassi sisaldava antenniga pea koheselt. Ikka ja jälle tuleb see kasuks, kui olete SI sonaril või 360 sonaril märkinud eemal huvipunkti, kuhu tahate ligi jõuda. Suurel veel pole sõidate sinna nagu pimelennul lendur, puhtalt kaardi ja paadi suuna järgi kaardil. Või triivides tahate sinna kohta lanti visata…
Tegelikult on siinkohal tootjatele ettepanek:
sellise lisaantenni olemasolul teha süsteem tarkvaraliselt selliseks, et tekiks kahe eraldi GPS- tõttu kõvasti suurem täpsus, nagi XI 5 mootori sisemise kahe GPS-ga on saadud. Ja tõenäoliselt kahe GPS abil saaks ka paadi suuna kätte isegi liikumatus olukorras ilma magnetkompassita…, kuna 2 asukoha punkti annab sirge. Üks asi: kui Teil on selline mootor nagu Xi5 või MinnKota analoog ja see lisaantenn GPS-le, katsuge see lisaantenn panna nii lähedale elektrimootorile kui magnetväljad ja muud asjaolud lubavad, saate hiljem suurema kokkulangevuse. (minul kahjuks oma paadi tüübi tõttu ei saanud). Plotterit konsoolilt ära viia pole ju hea. Aga sellest kokkulangevusest hiljem. Kes XI 5-ga ei tegele, peaks lisaantenn asuma võimalikult sonari andurite lähedal, saate paadist täpsema viske suuna märgitud kaladele.
Lõpuks ei saa ütlemata jätta, et on loomulikult tohutult paremad süsteemid asukoha määramiseks. Näiteks Veeteede Ameti HIS kaardil on asukohapunkti koordinaadil nii mitu kohta peale viimast punkti et annab kokku lugeda. Aga sellise süsteemi hinda ei tasu isegi uurida, suurusjärk on tavatarbijale selline…
Kuid kui praegu meile kättesaadava täpsuse tagamiseks õieti toimetada , on seda piisavalt.