Lõpuks siis lühidalt  HDS 16 esmamuljetest .

Kohe tuleb öelda, et kui valida,  valiksin kindlasti ilma igasuguse kõhkluseta HDS 16-ne.

Suurel ekraanil on väiksed detailid, sh. eriti  kalad palju paremini nähtavad. Pole ka midagi imestada, ühe pixli suurus on ju ka  suurem kui näiteks minu 9 tollisel. Reaalelu vähendus ekraanile on sadu kordi olenevalt valitud haarde laiusest . Mistõttu suurem pixel on paremini nähtav.  Suurel 16 tollisel ekraanil on ka lihtsalt suurendusefekt ilma zoomimata mängus lisaks pixli mõõdu erinevusele.

 Kõigil HDS suurustel on sama tarkvara. Ja keegi pole kuskil välja toonud, et oleks erinev protsessor.  Reaalselt vaadates eri suurustega ekraane, selgub et päikese käes on paremini vaadeldavad  9 ja 16 tolline ekraan. Päike segab vähem kui 12 tollist.

Carbonitel  9-12-16  on  sama numbriga värvipalett eri seadme ekraanil täiesti erinev. HDS 9 sinine palett nr.9 on HDS 16 peal, valides sama nr.9  paleti, hoopiski toonilt midagi palett 1 ja 9 vahepealset.  Ja on hoopiski kolmas  HDS 12 peal. Kuid minu silmade jaoks oli ikkagi nii 9 kui 16 tollisele parim SI palett ikkagi nr.9, seda just kalade nägemise tarvis. Structuremapi  tegemiseks tundub olevat mõlemal parim palett nr.6.  Seda kõike minu silmade jaoks, inimestel on ju värvi tajud erinevad. Ja mõni ei näegi osasid värve….Tahtsin neid värvide erinevusi ka postituses näidata, kuid selgus, et see pole nii lihtsalt võimalik. Kui sama koha  samaaegsed Screenshot failid 16 tollisest ja 9 tollisest avada ühel ekraanil, arvutis, ehk siis sama pixlite tihedusega ekraanil, muutuvad värvitoonid uuesti samasugusteks. Avades  16 ja 9 tollise failid arvutites, üks 10 tolli ja teine 15 tolli arvutis (neil on omakorda erinev pixlite tihedus)  siis on värvitoonid uuesti väga erinevad. Ja kui avada näiteks 9 tollise Screenshot korraga kahes eri mõõdu ja pixlite tihedusega arvutis, on värvitoonid jälle erinevad, kuigi algfail on sama. Järeldus on lihtne, pixlite tihedus ekraanil muudab oluliselt värvitooni ja ekraani vaadeldavust päikese käes. Tegin ka mobiiliga pilte, kus on korraga peal 9 ja 16 tolli ekraanid kuid pannes selle pildi arvuti ühele ekraanile ei paista jälle värvitoonide erinevus välja. See kõik läheb juba väga keeruliseks mõista, endal kulus seedimiseks väga palju tunde ja katseid….. .

Kokkuvõttes leidis jälle kinnitust, et hea, detailse, hästi loetava pildi jaoks peab olema mingi sobiv pixli suuruse ja ekraani suuruse/pixlite tiheduse  vahekord.  Lisaks pallettidele.

See on HDS 16 puhul väga hästi õnnestunud.

 Erinev on ekraani pixlite arv ja mis oluline, pixlite tihedus pinna ühikule.

HDS Carbon 9  1280 x 720  =921600 pix,  26528 pixels per square inch  9 in./ 229 mm (16:9) Widescreen-34,74 square inch  (112,8×199,6mm)  pixli laius 0,16 mm, kõrgus 0,16 mm

HDS 12 Carbon  1280 x 800=1024000 pix, 16349 pixels per square inch

Diag. 12 in./305 mm (16:9) Widescreen 63 square inch (149,5×266 mm) pixli laius 0,21 mm, kõrgus 0,19 mm   Madal pixlite tihedus muudab ekraani lugemise päikese käes halvemaks.

HDS 16 Carbon 1920 x 1080= 2073600 pix,   19953 pixels per square inch

Diag. 15.6in \ 396mm (16:9) Widescreen 103 square inch  (194×345 mm) pixli laius 0,18  mm, kõrgus 0,18 mm

Lõpuks võib lisada, et 1 HDS 16 võtab vähem voolu kui 2 või ammugi 3 HDS 9-t. Mis on väiksemates paatides ülioluline. Suuremal ekraanil saate  mitu akent lahti hoida ja saate sama tulemuse mis mitme väiksema seadmega. Palju lihtsamaks muutub Network ja on palju vähem on  settingutega probleeme.

Ekraanide  pixlitest

9 tolli 800 x 480 pixlit

9 tolli 1280 x 720 pixlit

Olulised on muidugi ka muud asjad nagu heledus (nähtavus päikese käes), peegeldumised ja nägemisnurgad, polaroidprillidega nägemine jne  kuid siin on juttu just pixlitest. Leidsin webist Wayne Purdue tehtud Humminbirdi ekraanide arvutused (mitu pixlit ruuttollile) ja üritasin ise arvutada lisaks leitutele ka Lowrance ekraane. Ja olenemata tootjast on loogikad samad.

Humminbirdi ekraanid ja pixlid:

Pixel densities of some units, will update when I get more dimensions.

DISPLAY RESOLUTIONS
700 series 5” display 640 X 640 pixels = 31,170.5 pixels per square inch (0,14 mm pixel H x W   JV)
800 series 7” display 480 X 800 pixels = 17,533.4 pixels per square inch
900 series 8” display 480 X 800 pixels = 12,755.7 pixels per square inch
1100 series 10.4” display 600 X 800 pixels = 8,858.2 pixels per square inch
ONIX-8 8.4” display 768 X 1024 pixels = 23,301.7 pixels per square inch 
ONIX-10 10.4” display 768 X 1024 pixels = 14,513.2 pixels per square inch 
Helix-5 5” display 480 X 800 pixels = 33,436.7 pixels per square inch 
Helix-7 7” display 480 X 800 pixels = 17,294.9 pixels per square inch 
Helix-9 9” display 480 X 800 pixels = 11,393.1 pixels per square inch 
Helix-10 10.1” display 600 X 1024 pixels = 14,221.2 pixels per square inch 
Helix-12 12.1” display 800 X 1280 pixels = 15,625.2 pixels per square inch 

SOLIX-12 12.1” display 800 X 1280 pixels = 15,625.2 pixels per square inch
SOLIX-15 15.4” display 800 X 1280 pixels = 9,846.2 pixels per square inch

Last edited by Wayne P.; 03-03-2017 at 09:13 AM. Reason: added units

Lowrance

 Tootja info põhjal on HDS seadmed 16:9  suhtega ekraanidega ja võttes aluseks tootja antud ümardatud ekraani diagonaali saab arvutada välja ekraani laiuse ja kõrguse,  kasutades sin ja cos funktsioone , ilma neid seadmeid omamata.Tõsi küll, on leida kellegi andmeid, et näiteks HDS 12 Gen 2T täpseks diagnaaliks on  12,1 tolli. Aga enam  -vähem peaks saadud tulemused paika pidama.

pixli laius 0,21 mm, kõrgus 0,19 mm ekraanil

  HDS-9 Gen 2 T  (16:9 ) 800 x 480 =384000 pix,  10,726-pixels per square-inch

pixli laius 0,25 mm, kõrgus 0,24 mm

HDS-7 Gen 2T  (16:9)  800 X 480= 384000 pix,  18052 pixels per square inch

Pixli laius 0,193 mm, kõrgus 0,185 mm

HDS Carbon 7   1024 x 600 =614400 pix,   28885 pixels per square inch

7in./178 mm (16:9) Widescreen-21,27 square inch  (154×89 mm) pixli laius 0,151mm

Kõrgus 0,148 mm

HDS Carbon 9  1280 x 720  =921600 pix,  26528 pixels per square inch
9 in./ 229 mm (16:9) Widescreen-34,74 square inch  (112,8×199,6mm)  pixli laius 0,16 mm, kõrgus 0,16 mm

HDS 12 Carbon  1280 x 800=1024000 pix, 16349 pixels per square inch 

Diag. 12 in./305 mm (16:9) Widescreen 63 square inch (149,5×266 mm) pixli laius 0,21 mm, kõrgus 0,19 mm

HDS 16 Carbon 1920 x 1080= 2073600 pix,   19953 pixels per square inch

Diag. 15.6in \ 396mm (16:9) Widescreen 103 square inch  (194×345 mm) pixli laius 0,18  mm, kõrgus 0,18 mm

Mis selle numbrite jada kohta siis arvata:

Pixlite tihedus on oluline just SI ja Downscan tehnoloogiate puhul. Ning ka väga tihedate sügavusjoontega sonarikaartide puhul (Vaata alguses olnud HDS 9 Gen 3 ja Carboni ekraani tõmmiseid). Vähem 2D puhul.

5 tolli 640×640  pixli mõõt on  nii väike, et pole võimalik enamusel inimestest SI ja Downscan pildil väikest kala eemalt  näha. Ja veel kaugemalt ka suurt kala…. . Küll saab kuidagi struktuure otsida. Isegi paadi alt ei pruugi sügavamal märgata kala mis annab 1 pixli, on aga tegelikult näiteks kena ahven. Kuna endal on olemas vanast ajast  700 seeria 5” Humminbird, siis nii see ka tõesti välja nägi.

Ja ega 7” ekraanil, mille pixli mõõt on umbes 0,15 mm mõlemas suunas, lugu palju parem pole.

Samas kui 1 pixli mõõt on juba 0,18-0,20 mm ja enam, on need üksikud pixlid palju paremini näha. Selle tõttu on üldiselt olemas mingid mõistlikud pixlite arvud pinna ühikule, millest üle ja loomulikult ka alla läheb asi käest. Sõltub muidugi ka iga inimese nägemisteravusest. Samas kui on liiga vähe pixleid , kindlasti kui on alla 10 000 ruuttollile, muutub kogu pilt laialivalguvaks ja ebateravaks. Pole mingit kasu, kui on mingid ülihead andurid ja tehnoloogiad, hind ka vastav kuid hõre ekraan teeb ikka asja kehvaks. Pixlite eri tiheduse tõttu lisaks paistavad samale inimesele erinevad palettide värvid ka eri tumedusega. Selle tõttu kasutan ka oma kolme paadis olevat erinevat 9 tollist HDS-i  pixlite mõõdu erinevuse tõttu eri asjade jaoks.

Lisaks veel pikslite mõõtmetele on ülimalt tähtis vastavalt kasutatavatele akende arvule ka ekraani üldsuurus. Kes tahab oma seadmest võimalikult palju infot saada, siis peab olema mitu erinevat akent avatud ja seetõttu nii suur ekraan kui rahakott lubab. Ise olen läinud teed mööda, et on mitu HDS-i  ja ma ei pea ühelgi ekraani näiteks neljaks jagama, kuna osad vajalikud aknad on hoopis teises HDS-s. Siin on lisaväärtuseks teoreetiliselt parem protsessorite, 3 erinevat ikkagi,  võimsus/kiirus  sama akende  arvu ja protsesside arvu kohta. Võrreldes ühe ülisuure ekraani ja sama arvu akende ning protsesside  kohta 1 samasuguse protsessori tõttu.

Aga igal juhul on õige valik vastavalt omaniku kasutusvilumusele, kasutuseesmärkidele ja ka paadile (ruum, voolutarbed jne) päris paras pähkel. Ja see muutub ajas vastavalt kogemuste suurenemisele.

Hook 2 modifikatsioonid
X lõpus tähendab, et GPS on ja saab märkida teekonnapunkte ja salvestada teekondi ehk radu (traile). Kaarti aga pole .
Ilma X tähiseta seadmetel on 1 microSD kaardipesa ja saab kasutada C-MAP®, C-MAP Genesis, Navionics® kaarte mälukaardilt. Navionicsi kaardiga saab teha Sonarchart Live kaarte:

Ekstra laia 2D nägemisnurga tõttu peate arvestama, et suurenevad varjatud alad ja küljel oleva kala või objekti joonistab 2D sonar otse alla samale kaugusele sügavusse.

Pikemalt teemast siin all

Seda on mitmel korral küsitud. Kuna ka ekraani suuruse järgi on omadused erinevad, siis räägime võrdluses TI-st mis on suuremate ekraanidega (5 tolline on erinev)

Olulistest asjadest lisaks sellele et ei saa moodustada süsteemi ethernetis (NMEA 2000 tal ikkagi on )   on veel need:

• TI-l on ainult 1 mälukaardi pesa. Seal tavaolukorras on kaart, Navionics, C-Map, Alter  või midagi muud. Sinna ei ole soovitav  salvestada oma sonari logisid, ekraani pilte ja muud. Ja ega palju ei mahuks ka, näiteks Structuremap faile.  Näiteks sonarikaardi tegemiseks on hea kaardi pesast kaart välja võtta, mida te siis enam ekraanil loomulikult ei näe ja panna salvestamiseks sisse teine mälukaart.
• Ti-l on ainult üks sonari anduri ühendus. Saate kasutada ainult Totalscan andurit, et saada nii 2D kui SI  ja Downscan pildid. Kuna see andur on pikk, siis erinevalt tillukesest 83/200 andurist suurtel kiirustel kipub ära kaduma  2D pilt, kuna pika anduriga on õhumullide turbulentsi tekkimine väga tõenäoline, niikui paadi koormus ja sellest tulenevalt ka paadi ja anduri kaldenurgad muutuvad, tekib anduri juures turbulents ja pilt kaob. Seda kirjeldavad teiste riikide kasutajad.

Kokkuvõttes on TI väga hea asi, kui pole plaani või võimalust HDS mitme seadmega süsteemi peale minna.

Aga mis eelised on mitme HDS-ga  süsteemil , oleks väga pikk jutt, sellest kunagi teine kord.

Selle aasta Peipsi suvi algas esmaspäeval, 10.07.17.

Ka see aasta on kenad ahvenad saadaval.

Vertikaaliga eile Viljandi järvest saadud mõõdukala:

Vertikaalpüügi abilised

Mõõdukala ka suurest järvest:

Henn tiris õhtul paati selle:

Tavaline lugu, puhast ei näe kuigi tihti. Mingil hetkel on tarvis puhastada. Näiteks toodud pildil on nuppudega juhitav nontouch seade. Kui ikka on lahtine paat, siis on mustad kõik, nii puutetundlikud kui mittepuutetundlikud ekraanid. Selle kohta on leida hulgaliselt õpetusi youtubes.  Nüüd on asi muutunud lihtsaks, mine näiteks Oomipoodi ja osta see.

Sama asja müüvad ka mõned IT poed, kuna isopropüülalkoholi kasutatakse igasuguste ekraanide, plastiku jne puhastamiseks. Vahet pole kas seadme ekraan on plastik- või klaaskattega .

Sama jutt ja näide hiljuti tuli ka siit:

https://www.youtube.com/watch?v=lojuOieDFI8

Lowrance esitles oma Spotlightscan süsteemi juba jupp aega tagasi. Tehti selleks kahe kiirega andur, mis kinnitati vööri trollingu mootori külge. Trollingu mootor võis olla ainult pedaaliga trossiga juhitav/pööratav. HDS-le kirjutati tarkvara, mis sellest pildi tegi, kui jalaga pedaali tallasid ja mootorit pöörates ümbrust skaneerisid. Aga selleks, et skaneerida ümbrust, tuli pidevalt skaneerida mootori pööramisega. Ehk siis mootorit ei saanud veoks kasutada, saate ju isegi aru, mis paat teeb, kui töötava vindiga mootorit pidevalt keerutada….

teiseks: peaaegu mitte keegi ei suutnud jalaga pedaaliga mootorit pöörates saada skaneerimiseks vajalikku ühtlast ja aeglast pöördumist.  Tüüpiline näide , leitud internetist, on selline:

Terve talve läbi ja veel siiani arenduse lõppjärgus olev seade on näha siin videos:

Kogu raskus on leida toimiv üliaeglane  , kestev ajam, sünkroniseerida selle kiirus pingimise kiirusega, mis muutub olenevalt ulatusest ja tuhat muud asja. Hetkel on ei tea mitmes versioon, mis nüüd toimib. Kui oleks teadnud, palju selleks tuleb uurida, katsetada, tellida, kulutada, poleks ette võtnud. Viimane, steppermootoriga variant on toimiv, tarkvara ja selle mitmed järgnevad versioonid on kirjutanud kolleeg Rainer, kes aitas lahendada elektroonika osa. Hetkel oleme jõudnud  1200 astmega  40-60 sekundiga 360 kraadi pööramiseni, et saada hea pilt. Ja lõpuks tuli kõik pöörlev viia laagrite peale, et oleks toimiv.

Aga tuleb tõdeda, et sellise ringpildi lugemine, pole vahet, kas see siin või Humminbird 360, on enamalt juhult edasijõudnute teema  (endal mõlemad kõrvuti paadis) . Eriti kui  läheme sügavast veest madalasse vette ja sügavus pidevalt muutub.

Valmiskujul:

Vaheetappe:

Nüüd siis ka Furuno. Kui Lowrance esimesena asjaga välja tuli, oli kohe näha, et sellel tehnoloogial põhinevad kalaleidjad on tõeline revolutsioon. See mis oli varem sageli või kaugust silmas pidades alati võimatu, on 3D-ga võimalik. Kuna põhjast kõrgemal olevad objektid saab tänu multibeam andurile eristada ja tarkvara värvib need teist värvi. Furuno variant tundub veidi kobedama graafikaga olema kui on näiteks Garminil, kuigi on väga sarnane. Kasutatakse sagedust 165 khz. Seetõttu polegi võimalik detailsemat pildi moodi ettekujutust põhjast saada, nagu Lowrancel. Kuna nii madalal sagedusel on madal eraldusvõime. Ja seetõttu tekivad ka demovideol nähtud kalapunktide vahel pikad justkui suure kala kujutised, mis on tegelikult mitu väikest kala järjest. Kõrgem sagedus suudaks need eraldi lahutada.  Juba on leida hindu, 3D blokk 2000–2400.- dollarit. Anduri hinda kohe ei leidnud, see on  umbes 3 kg raske ja üle 35 cm pikk, korralik telliskivi mõõt. Töötab nagu ikka touch ekraanidega, et saaks korralikult kasutada. On ju vaja vahel pilti vaadata eri nurkade alt. Kuskil 6-7 kilo dollareid sealmaal on komplekti hinnaks foorumites pakutud. EU-sse tooduna siis kõvasti kallim, nagu enamasti need asjad on.

Hiljuti kirjutasin Helsingis nähtud Humminbird uutest varsti müüki tulevates Solix 15 ja 12 mudelitest. 15 tolli ekraan siis suurimal. Vaatasin nüüd nende voolutarvet:   15 tollisel 5,9 amprit, 12 tollisel 3,9 Amprit. Ikka päris suur. Juba eelmise, tootmisest läinud Onix-i kohta oli teada, et tüüpilise meie kalapaadi akupark ei kannatanud vaikselt päeva ära püüda, kui mootor ei lae akut. Aga see 5,9 a on märksa suurem. Piksleid ekraanil endiselt 1280 x 800, ehk siis pinna ühikule väga hõre pilt. Ja huvitav on see, et viimased kümmekond aastat võib kõige lihtsamast kuni kõige kõvemani leida spetsifikatsioonist selle:  Target Separation: 2.5″. Eraldusvõime 2,5 tolli.

Ja nüüd tuli siis Lowrance lehele nähtavale uudis- HDS-16 Carbon. Esilehel veel polnud.  Siin on õnneks pikslite arv suurusega kaasa tulnud, 1920 x 1080 pikslit. Et pilt tihe püsiks. Suured ekraanid lasevad mitu vajalikku akent korraga lahti hoida, kui kaardil ja 2D sonari pildil pole pildi tihedus kuigi oluline (kuid kaardil on suurus ja samal ajal zoom väga olulised), siis SI, 3D ja Downscan pildil on tihe pilt väga oluline. Endale meeldib  variant, kus võrgus on kaks eraldi ekraani, ühel kaart, teisel sonarid  või vajalikul kujul miksitud. Et saaks kaardi suurelt, osa kaarti zoomituna ja kajaloodi SI, 3D ja Downscan hea tiheda suure pildi. Hetkel ühe ekraaniga tagab seda ainult see 16 tolline uus carbon.